Jumiekan fuud

Fram Wikipidia
(Bounce offa Jumiekan Fuud)

Dish
  • Jumiekan Pati
  • Aki ahn Saalfish
  • Jork Chikin
  • Kori Guot
  • Rais ahn Piiz
  • Spais (Iista) Bon
  • Broun Styuu
  • Red Piiz Suup
  • Styuu Piiz
  • Mansih Waata
  • Eskobiich Fish
  • Makril Ron Dong
  • Axtiel
  • Pepapat Suup
  • Kalalu ahn Saalfish
  • Kyabij ahn Saalfish
  • Kaanbiif ahn Kyabij
  • Stiim Fish
  • Okra
  • Pigfut Styuu
  • Koufut Styuu
Beverages

Jumiekan Fuud ab kukin tekniik, flieva, spais, ah influens frah wan-wan a di wuoliip a imigrant we kom a di krappo ailant uoba di omoch senchri. Nowadiez, di kaina fuud we de pah ebri Jumiekan smadi menyu ingkluud kori guot, frai domplin, aki ah saalfish (di nashinal dish), frai plaa'n, joerk chikin ah puok, ah rais-ah-piiz. Tipikal siiznin a taim, skelian, Kach Banit pepa, ah kuoknat milk. Ina siizn, pier (avokaado) saab wid ebriting.

Ischri[change up | change up di source]

Jumiekan stail Joerk Chikin, wan a di muo papiula fuud we yu wi aal fain a ruodsaid.

Taino kuiziin[change up | change up di source]

Kristifa Kolombos kom a di konchri fyuu taim nier di en a di 15t senchri an di taat a di 16t senchri; wan taim ih weh aal get uolop aafa di naat kuos fi tuu ier (1503-1504). Pah demde visit de ih diskraib di wie di indijinos piipl, di Taino, prizaab deh miit bai yuuz konchri (chili) pepa, pimento (aalspais), ah sii saal fi mek we wi kom fi nuo az Jumiekan joerk spais.

Divelopment a di kuiziin[change up | change up di source]

Di Panish dem a weh di fos Yuropian piipl fi lan pan di ailant, ah deh lef dish laka eskobiich fish. Den di Ingglish dem koh inchajuus tingz laka di Jumiekan Pati. Chuu slievri, Afrikan kwiziin divelop pah di ailant an ilaas chuu tel nou, kaa muos a di piipl dem ab Afrikan anseschri. Exkiep sliev ron go aid ina bush ah faam Maruun seklment. Deh kech wail ag ah babikiu dem ina pit ina di grong fi no mek di sumuok gi dem we fi di Panish nuo wepaat deh de. A so wi get joerk puok. Yu wi kom kraas Chaini ah Indian influens ina di kuiziin tu, chuu di wuoliip a indencha liebara deh get fi riplies di slievdem afta imansipieshan, laka di eba papiula frai rais, ah kori miit.

Papiula ebridie fuud[change up | change up di source]

Aki ah saalfish, di nashinal dish a Jumieka.
Jumiekan Pati - Pati shap de ebriwe ina Jumieka, we yu kiah get disya at, spaisi pieschri fi niam.
  • Jumiekan Pati (biif, chikin, chiiz, sai, kori, vejitebl, suimz, labsta, kalalu)
  • Bon ah chiiz
  • Broun-schuu chikin/biif/puok
  • Red piiz suup
  • Pongkin suup
  • Schuu piiz (red kidni biin schuudong wid chikin fut/pig tiel/saal biif)
  • Manish Waata (guot-ed suup) (papiula wid mandem faa isupuoz fi gi man chrent - afrodiiziak)
  • Eskobiich fish
  • Makril rondong
  • Axtiel
  • Pepapat suup
  • Kalalu ah saalfish
  • Kiabij ah saalfish
  • Bulibiif ah kiabij
  • Stiim fish
  • Okro (okro ah saalfish tu)
  • Pigfut schuu
  • Koufut schuu (ah koukin tu)
  • Fruut juus (blenop-blenop)

Papiula ingriidient[change up | change up di source]

Jumiekan fuud rich ina flieva ah ties. Dat a kaaz deh yuuz wuoliip a difrah-difrah siiznin we piipl kiah bai iizi-iizi a maakit, supamaakit, ar a di luokal shap ina deh komiuniti. Dem a som a di muos papiula siiznin ah fuud:

Miit[change up | change up di source]

  • Chikin
  • Biif
  • Puok
  • Guot
  • Kaan biif
  • Kou ed
  • Saalfish (jrai, saalt kad ar bakalao)
  • Saal biif
  • Axtiel
  • Koufut
  • Pigfut
  • Pigiez
  • Pigtiel
  • Fish

Piiz ah biin[change up | change up di source]

  • Laima biin
  • Red piiz (red kidni biin)
  • Gunggu piiz (pijin ar Kanggo piiz)
  • Braad biin

Fruut[change up | change up di source]

  • Juun plom
  • Kuuli plom
  • Staar apl
  • Chaini jimbilin (Staarfruut ar karambuola)
  • Manggo
  • Pupaa
  • Jakfruut
  • Pain (painapl)
  • Apl (Uotyiiti/Iityuoti apl)
  • Banaana
  • Cheri
  • Tambrin
  • Anato
  • Saril (rozel)
  • Kien (shuga kien)
  • Guaava
  • Souwa sap (guanabana)
  • Pashan fruut
  • Pier (avokaado)
  • Kuoknat

Staachi fuud[change up | change up di source]

Joerk chikin wid vejitebl
Tipikal Sondedie dina
  • Swiit pitieto
  • Pongkin
  • Bredfruut
  • Yam
  • Chuocho (chayote)
  • Dashiin, kuoko (Taaro)
  • Kasaava
  • Plaa'n (plaantin)
  • Griin banaana
  • Wiit flowa
  • Kaamii

Vejitebl[change up | change up di source]

  • Swiit pepa
  • Tumatis
  • Uonian
  • Kalalu
  • Okro
  • Kiabij
  • Kyaarat
  • Aki
  • Pier (avokaado)

Spais[change up | change up di source]

  • Pimento (aalspais)
  • Viniga
  • Saaya saas
  • Kechop
  • Gyaalik
  • Skelian
  • Taim
  • Blak pepa
  • Kach banit pepa
  • Kuokat milk
  • Jinja
  • Joerk spais
  • Anato
  • Tambrik

Dizoert[change up | change up di source]

Nof Jumiekan dizoert mek wid kuoknat. Aal iskriim sohtaim mek wid kuoknat milk steda milk ar kriim. Di muos papiula aiskriim flieva a griepnot ah rom-ah-riezn. Sohtaim Jumiekan piipl iit aiskriim wid jelo, ef eni de bout.

Ada papiula dizoert ingkluud puon (swiit pitieta pudn), gizaada (pieschri shel wid grieta kuoknat filin), grieta kiek, tuoto (kuoknat kiek), banaana fritaz, kuoknat jraps, plaa'n taat, dukunu (wah Wes Afrikan dish we mek wid staach we swiitn - yuujali kaamii ar kasaava - ah rapop ina banaana liif ah bwail; piipl kaali bluu jraaz tu), ah machrimoni (staar apl wid arinj).



Commons
Commons
Wikimedia Commons ab midia rilietid tu: Jumiekan Fuud.