Paakinsn diziiz

Demya piej ya a fi wah nesiseri aatikl.
Fram Wikipidia

Paakinsn diziiz (PD) a wah dijinarietiv disaada a di senchral noervos sistim we mienli afek di muoto sistim. Hoerli ina di kuos a di diziiz, di muos abvios simtom muuvment-rilietid; demaya ingkluud shiekin, rijiditi, sluonis a muuvment ah difikolti wid waakin ah giet. Lieta, tingkin ah biyevral prablem kiah araiz, wid dimentia  kamanli okor ina di advans stiej a di diziiz, ah wid dipreshan di muos kaman saikiachrik simtom. Ada  simtom ingkluud sensri, sliip, ah imuoshanal prablem. Di mien muoto simtom kalektivli kaal "paakinsuonizim", ar "paakinsuonian sinjruom".

Di diziiz kiah bi aida praimri ar sekanderi. Di kaaz fi praimri Paakinsn diziiz no nuo, alduo som ietipikal kies ab jinetik  arijin. Di kaaz fi sekanderi paakinsuonizim nuo az juu tu taxin. Nof rix ah protektiv fakta eh-investigiet: di klieris evidens a fi ingkriis rix ina piipl expuoz tu soertn pestisaid ah rijuus rix ina tubako sumuoka. Di muoto simtomdem a di diziiz rizolt frah di det a seldem ina di substantia nigra, wah riijan a di midbrien. Dis rizolt ina insofishant duopamiin ina demaya ieria. Di riizn fi dis sel det no andastan tuu gud bot invalv di bilop a pruotiin ina Luuwi badidem ina di nyuuran. We di Luuwi badidem lokiet paatli rilietid tu di expreshan ah digrii a di simtomdem. Dayagnuosis a tipikal kies mienli bies pah simtom, wid tes laka nyuuroimijin yuuz fi kanfamieshan.

Chriitment, tipikali di antipaakinsn medikieshan L-DOPA ah duopamiin aganis, impruuv di hoerli simtomdem a di diziiz. Az di diziiz progres ah nyuurandem kantiniu fi laas, demaya medikieshan bikoms inifektiv wails a di sieh taim deh projuus wah komplikieshan maak bai invalinteri raidin muuvment. Dayat ah som faam a riabilitieshan shuo som ifektivnis fi himpruuv simtom. Soerjri fi plies diip brien stimiulieshan yuuz fi rijuus muoto simtom ina sivier kies we jogz inifektiv. Risaach direkshan ingkluud investigieshan ina nyuu hanimal magl a di diziiz ah di potenshal yuusfulnis a jiin terapi, stem sel chransplaant, ah nyuuroprotektiv iejent. Medikieshan fi chriit nan-muuvment-rilietid simtom a PD, laka sliip distorbans ah imuoshanal prablem, azwel egzis.

Ina 2013 PD eh-prezant ina 53 milian piipl ah rizolt ina bout 103,000 det gluobali.[1][2] Paakinsn diziiz muo kaman ina uola piipl, wid muos kies okor afta di iej a 50; wen isi ina yong adolt, ikaal yong anset PD. Di diziiz niem afta di Ingglish dakta Jiemz Paakinsn, uu eh-poblish di fos ditiel diskripshan ina An Essay on the Shaking Palsy, ina 1817.[3][4] Wuoliip a mieja aaganizieshan promuot risaach ah impruuvment a kualiti a laif fi demde we gat di diziiz ah fi deh fambili. Poblik awiernis kiampien ingkluud Paakinsn diziiz die (pah Jiemz Paakinsn baandie, 11 Iepril) ah di yuus a red tyuulip az di simbal a di diziiz. Piipl wid paakinsuonizim uu eh-ingkriis poblik awiernis a di kandishan ingkluud akta Maikal J. Fax, Olimpik saiklis Dievis Fini, ah liet profeshanal baxa Muamid Ali.

Refrans[change up | change up di source]

  1. GBD 2013 Mortality and Causes of Death, Collaborators (17 December 2014). "Global, regional, and national age-sex specific all-cause and cause-specific mortality for 240 causes of death, 1990–2013: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2013.". Lancet 385: 117–71. Template:Citation error. PMID 25530442. PMC 4340604. http://www.thelancet.com/action/showFullTableImage?tableId=tbl2&pii=S0140673614616822. 
  2. Global Burden of Disease Study 2013, Collaborators (22 August 2015). "Global, regional, and national incidence, prevalence, and years lived with disability for 301 acute and chronic diseases and injuries in 188 countries, 1990-2013: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2013.". Lancet (London, England) 386 (9995): 743–800. PMID 26063472. 
  3. "An Essay on the Shaking Palsy."
  4. Shulman, Joshua M.; De Jager, Philip L.; Feany, Mel B. (February 2011). "Parkinson's disease: genetics and pathogenesis.". Annual Review of Pathology 6: 193–222. Template:Citation error. PMID 21034221.