Lingua franca nova
Lingua franca nova Elefen | |
Jinaral Infamieshan | |
Taak ina | |
Kantinent | |
Fambili | |
Ofishaliti | |
Ofishal languij | |
ISO 639 | |
ISO 639-1 | |
ISO 639-2 | |
ISO 639-3 | lfn |
![]() |
Elefen, arijinali Lingua franca nova, a wah intanashinal agzileri languij kriet ina 1965.
Grama[change up | change up di source]
Elefen grama simplifai frah di kaman grama a di Romans languij Katalan, French, Italian, Puotigiis, ah Panish. Az soch, i rizembl di grama a Romans kryuol laka Ieshan Kryuol, Kiep Voerdian Kryuol, Papiamento, ah Chavakano.
Sentans[change up | change up di source]
Muos sentans ina Elefen kantien wah voerb friez, tipikali fi dinuot di okorans a akshan. Voerb friez kansis a voerb plos eni madifaya laka advoerb ar prepozishanal friez. Muos sentans azwel kantien akliis wan noun friez, tipikali fi dinuot smadi ar sinting. Noun friez kansis a noun plos eni madifaya laka ditoermina, ajitib, ah prepozishanal friez.
Sobjek ah abjek[change up | change up di source]
Di tuu muos impuotant noun friez a di sobjek ah di abjek. Deh egzak miinin dipen pah di chais a voerb, bot jinarali, di sobjek a di smadi ar sinting we kiah out di akshan, ah di abjek a di smadi ar sinting we dairekli afek bai di akshan.
Ina Elefen, di sobjek aazwie prisiid di voerb, ah di abjek aazwie fala:
- La gato xasa la scural. – Di pus (sobjek) … chies (voerb) … di skuiril (abjek).
- La xica gusta la musica. – Di gial (sobjek) … laik (voerb) … di myuuzik (abjek).
- La can dormi. – Di daag (sobjek) … sliip (voerb).
Ina som kies, fi riizn a stail ar klariti, yu maita waah fi plies di abjek a di voerb a di bignin a di sentans. Ina demya kies, di abjek mos fala bai kama, ah wah abjek pruonoun yuuz afta di voerb:
La gatos, me no gusta los. – Pus, mi no laik dem.
- Muos voerb rikuaya sobjek, bot nof no rikuaya no abjek.
Kampliment[change up | change up di source]
Waneda kaman sentans kompuonent a di kampliment. Dis a wah exchra diskripshan a di sobjek we kiah fala baka voerb laka es (bi), deveni (bikomz), pare (siim), ah resta (rimien):
- Computadores es macinas. – Kompyuuta (sobjek) … a (voerb) … mashiin (kampliment).
- La aira pare umida. – Di ier (sobjek) … siim (voerb) … damp (kampliment).
- La comeda deveni fria. – Di fuud (sobjek) … get (voerb) … kuol (kampliment).
- La patatas ia resta calda. – Di pitieta (sobjek) … kip (voerb) … at (kampliment).
- Nosa taxe es reconstrui la mur. – Wi taas (sobjek) … a (voerb) … fi ribil di waal (kampliment: nesid sentans).
- La idea es ce tu canta. – Di aidie (sobjek) … a (voerb) … se yu fi sing (kampliment: nesid sentans).
Som languij azwel lou di abjek fi ab kampliment, laka ina “Mi fain disya chiiz disgostin” ar “Deh ilek im prezident”. Disya taip a kampliment no okor ina Elefen.
Prepazishan[change up | change up di source]
Waneda mieja sentans kompuonent a di prepozishanal friez, we had ditiel tu di prisiidin noun ar voerb, ar tu di wuola sentans:
- La om ia cade tra sua seja. – Di man (sobjek) … eh-jrap (voerb) … chuu ih chier (prepozishanal friez).
- En la note, la stelas apare. – Ina di nait (prepozishanal friez) … di staardem (sobjek) … apier (verb).
- Me dona esta poma a tu. – Mi (sobjek) … gi (voerb) … dis apl (abjek) … tu yu (prepozishanal friez).
- Tu no aspeta como tua foto. – Yu (sobjek) … no fieba (voerb) … laka yu fuoto (prepozishanal friez).
Klaaz[change up | change up di source]
Pah tap a friez, soh sentans kantien klaaz, we rizembl sumaala sentans nes widin di laaja sentans. Deh kiah madifai noun friez, voerb friez, ar di wuola di laaja sentans:
- La om ci ia abita asi ia vade a Paris. – Di man we lib ya gaan a Paris.
- El va visita en julio, cuando la clima es bon. – Ih wi koh vizit ina Julai, wen a gud weda taim.
- On no ia permete me fa la cosas como me ia desira. – Mi neh lou fi du tingz az mi eh-waah.
- Me pensa ce el es bela. – Mi tingk se shi byuutiful.