Lingua franca nova

Fram Wikipidia
Lingua franca nova
Elefen
Jinaral Infamieshan
Taak ina
Kantinent
Fambili
Ofishaliti
Ofishal languij
ISO 639
ISO 639-1
ISO 639-2
ISO 639-3 lfn

Elefen, arijinali Lingua franca nova, a wah intanashinal agzileri languij kriet ina 1965.

Grama[change up | change up di source]

Elefen grama simplifai frah di kaman grama a di Romans languij Katalan, French, Italian, Puotigiis, ah Panish. Az soch, i rizembl di grama a Romans kryuol laka Ieshan Kryuol, Kiep Voerdian Kryuol, Papiamento, ah Chavakano.

Sentans[change up | change up di source]

Muos sentans ina Elefen kantien wah voerb friez, tipikali fi dinuot di okorans a akshan. Voerb friez kansis a voerb plos eni madifaya laka advoerb ar prepozishanal friez. Muos sentans azwel kantien akliis wan noun friez, tipikali fi dinuot smadi ar sinting. Noun friez kansis a noun plos eni madifaya laka ditoermina, ajitib, ah prepozishanal friez.

Sobjek ah abjek[change up | change up di source]

Di tuu muos impuotant noun friez a di sobjek ah di abjek. Deh egzak miinin dipen pah di chais a voerb, bot jinarali, di sobjek a di smadi ar sinting we kiah out di akshan, ah di abjek a di smadi ar sinting we dairekli afek bai di akshan.

Ina Elefen, di sobjek aazwie prisiid di voerb, ah di abjek aazwie fala:

  • La gato xasa la scural. – Di pus (sobjek) … chies (voerb) … di skuiril (abjek).
  • La xica gusta la musica. – Di gial (sobjek) … laik (voerb) … di myuuzik (abjek).
  • La can dormi. – Di daag (sobjek) … sliip (voerb).

Ina som kies, fi riizn a stail ar klariti, yu maita waah fi plies di abjek a di voerb a di bignin a di sentans. Ina demya kies, di abjek mos fala bai kama, ah wah abjek pruonoun yuuz afta di voerb:

La gatos, me no gusta los. – Pus, mi no laik dem.

  • Muos voerb rikuaya sobjek, bot nof no rikuaya no abjek.

Kampliment[change up | change up di source]

Waneda kaman sentans kompuonent a di kampliment. Dis a wah exchra diskripshan a di sobjek we kiah fala baka voerb laka es (bi), deveni (bikomz), pare (siim), ah resta (rimien):

  • Computadores es macinas. – Kompyuuta (sobjek) … a (voerb) … mashiin (kampliment).
  • La aira pare umida. – Di ier (sobjek) … siim (voerb) … damp (kampliment).
  • La comeda deveni fria. – Di fuud (sobjek) … get (voerb) … kuol (kampliment).
  • La patatas ia resta calda. – Di pitieta (sobjek) … kip (voerb) … at (kampliment).
  • Nosa taxe es reconstrui la mur. – Wi taas (sobjek) … a (voerb) … fi ribil di waal (kampliment: nesid sentans).
  • La idea es ce tu canta. – Di aidie (sobjek) … a (voerb) … se yu fi sing (kampliment: nesid sentans).

Som languij azwel lou di abjek fi ab kampliment, laka ina “Mi fain disya chiiz disgostin” ar “Deh ilek im prezident”. Disya taip a kampliment no okor ina Elefen.

Prepazishan[change up | change up di source]

Waneda mieja sentans kompuonent a di prepozishanal friez, we had ditiel tu di prisiidin noun ar voerb, ar tu di wuola sentans:

  • La om ia cade tra sua seja. – Di man (sobjek) … eh-jrap (voerb) … chuu ih chier (prepozishanal friez).
  • En la note, la stelas apare. – Ina di nait (prepozishanal friez) … di staardem (sobjek) … apier (verb).
  • Me dona esta poma a tu. – Mi (sobjek) … gi (voerb) … dis apl (abjek) … tu yu (prepozishanal friez).
  • Tu no aspeta como tua foto. – Yu (sobjek) … no fieba (voerb) … laka yu fuoto (prepozishanal friez).

Klaaz[change up | change up di source]

Pah tap a friez, soh sentans kantien klaaz, we rizembl sumaala sentans nes widin di laaja sentans. Deh kiah madifai noun friez, voerb friez, ar di wuola di laaja sentans:

  • La om ci ia abita asi ia vade a Paris. – Di man we lib ya gaan a Paris.
  • El va visita en julio, cuando la clima es bon. – Ih wi koh vizit ina Julai, wen a gud weda taim.
  • On no ia permete me fa la cosas como me ia desira. – Mi neh lou fi du tingz az mi eh-waah.
  • Me pensa ce el es bela. – Mi tingk se shi byuutiful.

Noun[change up | change up di source]

Noun tipikali inchajuus bai ditoermina, ah kiah fala bai ajitiv ah prepazishanal friez fi projuus noun friez. Tipikal noun dinuot fizikal abjek laka piipl, plies, ah ting, bot noun kiah azwel dinuot muo abschrak kansep we gramatikali simila.

Pluural[change up | change up di source]

Ad -s tu noun fi mek i pluural. Ef di singgiula noun en ina kansanant, -es fi ad adawaiz. Di pluural enin no afek do wod schres

  • gato, gatos – kiat, kiates
  • om, omes – man, manes

Ajitiv a-madifai noun no chienj wen di noun pluural. Bot wen ajitiv yuuz az noun, i kiah pluuralaiz:

  • la bones, la males, e la feas – di gud, di bad, ah di ogli
  • multe belas – nof byuuties

Som noun we pluural ina Ingglish singgiula ina Elefen:

  • El regarda un sisor con un binoculo. – Im a-luk pah wah pier a sizaz chuu [wah pier a] binakiula.
  • On usa un bretela per suporta sua pantalon. – Yu yuuz sospenda fo huol op yu pans.
  • Me ia compra esta oculo de sol en Nederland. – Mi eh-bai demya daakaz ina di Nedalanz.

Kountebl ah ankountebl noun[change up | change up di source]

Jenda[change up | change up di source]

Noun friez[change up | change up di source]

Apozichan[change up | change up di source]