Paluushan

Demya piej ya a fi wah nesiseri aatikl.
Fram Wikipidia

Lita prablem pah di kuos a Gayana, 2010

Paluushan a di inchadokshan a kantaminant ina di nachral invairament we kaaz advoers chienj.[1] Paluushan kiah tek di faam a kimikal sobstans ar enaji, laka naiz, iit ar lait. Paluutant, di kompuonent a paluushan, kiah bi aida farin sobstans/enaji ar nachral okorin kantaminants. Paluushan noftaim klaas az paint suoso ar nanpaint suos paluushan.

Ienshent kolcha[change up | change up di source]

Ier paluushan eh aazwie akompni sibilaizieshan. Paluushan eh-taat frah prii-istarik taime wen man kriet di fos faya. Askaadn tu a 1983 aatikl ina di joernal Science, "sut we eh-fain pah siilin a prii-istarik kiev provaid ampl evidens a di ai lebl a paluushan we eh-asosiet wid inadikuet ventilieshan a opm faya."[2] Metal fuojin apier fi bi a kii toernin paint ina di krieshan a signifikant ier paluushan lebl outsaida di uom. Kuor sampl a gliesia ina Griinlan indikiet ingkriis ina paluushan asosiet wid Griik, Ruoman ah Chaini metal prodokshan,[3] bot daa taim de di paluushan eh komparativli sumaal ah niecha kuda anggli.

Oerban paluushan[change up | change up di source]

Ier paluushan ina di Yunaitid Stiet, 1973

Wen deh wena bon kuol ah ud, ah kip nof aas ina kansenchrietid ieria iton di sitidem ina sespuul a paluushan. Di Indoschrial Revaluushan bring wah infyuujan a anchriitid kimikal ah wies ina luokal schriim wa eh-saab az waata soplai. King Eduad I a Inggland ban di bonin a sii-kuol bai praklamieshan a Landan ina 1272, afta isumuok eh-bikom a prablem.[4][5] Bot di fyuil eh so kaman a Ingglan dat dis hoerlies a niem fiit eh-akwaya bikaa ikuda kyaat we frah som shuor bai wiilbaro.

A weh di indoschrial revaluushan we gi boert tu invairamental paluushan az wi nuo i tide. Landan aalso rikaad wan a di hoerlia exchriim kies a waata kualiti prablem wid di Griet Tingk pah di Temz ina 1858, we liid tu kanschrokshan a di Landon siurij sistim suun afta. Paluushan ishu eskaliet az papilieshan gruot for exiid abiliti a nieba'ud fi anggl deh wies prablem. Rifama eh-bigin fi dimaan syuwa sistim, ah kliin waata.[6]

Refrans[change up | change up di source]

  1. "Pollution - Definition from the Merriam-Webster Online Dictionary." Merriam-webster.com: 2010-08-13. Nuoroda tikrinta 2010-08-26.
  2. Spengler, John D.; Sexton, K. A. (1983). "Indoor Air Pollution: A Public Health Perspective". Science 221 (4605): 9–17 [p. 9]. Template:Citation error. 
  3. Hong, Sungmin (1996). "History of Ancient Copper Smelting Pollution During Roman and Medieval Times Recorded in Greenland Ice". Science 272 (5259): 246–249 [p. 248]. Template:Citation error. 
  4. [[{{{authorlink}}}|David Urbinato]] (Summer 1994). "London's Historic "Pea-Soupers"." United States Environmental Protection Agency. Nuoroda tikrinta 2006-08-02.
  5. "Deadly Smog." PBS: 2003-01-17. Nuoroda tikrinta 2006-08-02.
  6. Lee Jackson, Dirty Old London: The Victorian Fight Against Filth (2014)